12. oktoober 1876

Sündis Asutava Kogu esimene abiesimees, peaprokurör ja kohtuminister Lui Olesk (1876–1932).

11. mai 1877

Sündis Asutava Kogu teine abiesimees, ühiskonna- ja haridustegelane Jakob Westholm (1877–1935).

8. aprill 1883

Sündis Asutava Kogu esimene abiesimees, hilisem välisminister Julius Seljamaa (1883–1936).

2. november 1883

Sündis Asutava Kogu teine abiesimees, hilisem pea- ja välisminister Ado Birk (1883–1942).

22. märts 1886

Sündis Asutava Kogu esimees, hilisem riigivanem ja peaminister vabariigi presidendi ülesandeis eksiilis August Rei (1886–1963).

31. jaanuar 1888

Sündis üks kolmanda põhiseaduse eelnõu väljatöötajaid Eduard Laaman (1888–1941).

13. jaanuar 1890

Sündis Rahvuskogu esimese koja esimees, hilisem peaminister ja peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Jüri Uluots (1890–1945).

30. mai 1896

Sündis üks kolmanda põhiseaduse eelnõu väljatöötajaid, hilisem kohtuminister Johannes Klesment (1896–1967).

1. märts 1898

Sündis üks kolmanda põhiseaduse eelnõu väljatöötajaid Hugo Kukke (1898–1942).

25. september 1900

Sündis teise põhiseaduse rahvahääletusele esitaja Artur Sirk (1900–1937).

4. juuni 1919

Asutav Kogu võttis vastu Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra ehk põhiseaduse eelkäija, mis kehtis 9. juulist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

15. juuni 1920

Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse.

2. juuli 1920

Asutav Kogu võttis vastu põhiseaduse maksmapaneku seaduse.

21. detsember 1920

Eesti Vabariigi esimene põhiseadus hakkas kehtima.

„… riigiehitus loogiliselt kujutas püramiidi, mille aluseks oli rahvas, järgmiseks astmeks Riigikogu, kolmandaks astmeks Vabariigi Valitsus Riigivanemaga tipus ning Vabariigi Valitsuse kõrval Riigikohus. Tegelikult aga riigivõim keskendus Riigikogu kätte, kes ei saanud olla tõeliselt kontrollitav ka rahva poolt /…/ Riigi juhtimine ja valitsemine kujunes ebastabiilseks.“ Jüri Uluots

Märts 1932

Valmis IV Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu.

August 1932

IV Riigikogu põhiseaduse eelnõu referendum. Eelnõu lükati napilt tagasi.

10. november 1932

Vabadussõjalased esitasid põhiseaduse eelnõu kavandi.

Detsember 1932

Valmis V Riigikogu uus eelnõu

10.–12. juuni 1933

Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu referendum. Eelnõu lükati tagasi.

14.–16. oktoober 1933

Vabadussõjalaste esitatud teise põhiseaduse eelnõu rahvahääletus. Eelnõu kiideti heaks.

28. oktoober 1933

Teine põhiseadus avaldati Riigi Teatajas.

24. jaanuar 1934

Eesti Vabariigi teine põhiseadus hakkas kehtima.

„Riigikogu kõrvale tekkis teine rahvaesindaja Riigivanema näol, kes ametisse seadmiselt ja õiguslikult seisundilt oli sõltumatu Riigikogust, seadusandluse alal konkureeris Riigikoguga, valitsemise alal omandas kõik need õigused, mis senini kuulusid Vabariigi Valitsusele, kohtu alal määras ametisse kõik kohtunikud ning riigikaitse alal oli kaitsevägede kõrgeim juht.“ Jüri Uluots

23.–25. veebruar 1936

Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu ülesanne oli võtta vastu uus põhiseadus.

12.–14. detsember 1936

Rahvuskogu esimese koja valimised.

18. veebruar 1937

Kogunes Rahvuskogu.

28. juuli 1937

Rahvuskogu võttis vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse.

17. august 1937

Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja.

3. september 1937

Kolmas põhiseadus avaldati Riigi Teatajas (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1).

1. jaanuar 1938

Jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus.

„Oma formaalselt ulatuselt ületab ta kõik senised põhikorda kujundavad aktid. Oma sisult aga püüab ta kasutada kõiki seniseid Eestis aset leidnud põhikorralisi katseid ja püüdeid, taotledes nende ühendamist ja kokkusulatamist üheks tervikuks.“ Jüri Uluots

13. september 1991

Kogunes Eesti Kongressi ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmetest moodustatud Põhiseaduse Assamblee.

30. september 1991

Assambleele esitati neli põhiseaduse eelnõu, mille autorid olid justiitsminister Jüri Raidla töörühm, Jüri Adams, Ando Leps ja Kalle Kulbok. Tööd jätkati Jüri Adamsi eelnõuga.

10. aprill 1992

Põhiseaduse Assamblee viimane istung.

28. juuni 1992

Põhiseaduse rahvahääletus.

3. juuli 1992

Jõustus Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.