Põhiseaduse kronoloogia

Sündis Asutava Kogu esimene abiesimees, peaprokurör ja kohtuminister Lui Olesk (1876–1932).

Sündis Asutava Kogu teine abiesimees, ühiskonna- ja haridustegelane Jakob Westholm (1877–1935).

Sündis Asutava Kogu esimene abiesimees, hilisem välisminister Julius Seljamaa (1883–1936).

Sündis Asutava Kogu teine abiesimees, hilisem pea- ja välisminister Ado Birk (1883–1942).

Sündis Asutava Kogu esimees, hilisem riigivanem ja peaminister vabariigi presidendi ülesandeis eksiilis August Rei (1886–1963).

Sündis üks kolmanda põhiseaduse eelnõu väljatöötajaid Eduard Laaman (1888–1941).

Sündis Rahvuskogu esimese koja esimees, hilisem peaminister ja peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Jüri Uluots (1890–1945).

Sündis üks kolmanda põhiseaduse eelnõu väljatöötajaid, hilisem kohtuminister Johannes Klesment (1896–1967).

Sündis üks kolmanda põhiseaduse eelnõu väljatöötajaid Hugo Kukke (1898–1942).

Sündis teise põhiseaduse rahvahääletusele esitaja Artur Sirk (1900–1937).

Asutav Kogu võttis vastu Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra ehk põhiseaduse eelkäija, mis kehtis 9. juulist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Asutav Kogu võttis vastu põhiseaduse maksmapaneku seaduse.

Eesti Vabariigi esimene põhiseadus hakkas kehtima.

„… riigiehitus loogiliselt kujutas püramiidi, mille aluseks oli rahvas, järgmiseks astmeks Riigikogu, kolmandaks astmeks Vabariigi Valitsus Riigivanemaga tipus ning Vabariigi Valitsuse kõrval Riigikohus. Tegelikult aga riigivõim keskendus Riigikogu kätte, kes ei saanud olla tõeliselt kontrollitav ka rahva poolt /…/ Riigi juhtimine ja valitsemine kujunes ebastabiilseks.“ Jüri Uluots

Valmis IV Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu.

IV Riigikogu põhiseaduse eelnõu referendum. Eelnõu lükati napilt tagasi.

Vabadussõjalased esitasid põhiseaduse eelnõu kavandi.

Valmis V Riigikogu uus eelnõu

Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu referendum. Eelnõu lükati tagasi.

Vabadussõjalaste esitatud teise põhiseaduse eelnõu rahvahääletus. Eelnõu kiideti heaks.

Teine põhiseadus avaldati Riigi Teatajas.

Eesti Vabariigi teine põhiseadus hakkas kehtima.

„Riigikogu kõrvale tekkis teine rahvaesindaja Riigivanema näol, kes ametisse seadmiselt ja õiguslikult seisundilt oli sõltumatu Riigikogust, seadusandluse alal konkureeris Riigikoguga, valitsemise alal omandas kõik need õigused, mis senini kuulusid Vabariigi Valitsusele, kohtu alal määras ametisse kõik kohtunikud ning riigikaitse alal oli kaitsevägede kõrgeim juht.“ Jüri Uluots

Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu ülesanne oli võtta vastu uus põhiseadus.

Rahvuskogu esimese koja valimised.

Kogunes Rahvuskogu.

Rahvuskogu võttis vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse.

Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja.

Kolmas põhiseadus avaldati Riigi Teatajas (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1).

Jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus.

„Oma formaalselt ulatuselt ületab ta kõik senised põhikorda kujundavad aktid. Oma sisult aga püüab ta kasutada kõiki seniseid Eestis aset leidnud põhikorralisi katseid ja püüdeid, taotledes nende ühendamist ja kokkusulatamist üheks tervikuks.“ Jüri Uluots

Kogunes Eesti Kongressi ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmetest moodustatud Põhiseaduse Assamblee.

Assambleele esitati neli põhiseaduse eelnõu, mille autorid olid justiitsminister Jüri Raidla töörühm, Jüri Adams, Ando Leps ja Kalle Kulbok. Tööd jätkati Jüri Adamsi eelnõuga.

Põhiseaduse Assamblee viimane istung.

Põhiseaduse rahvahääletus.

Jõustus Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.