Sündmused

Põhiseaduse 100. sünnipäeva-aasta lõpetuseks avaldati Riigi Teatajas selle värskelt valminud uuendatud ingliskeelne tõlge. 

Kehtiva põhiseaduse senine tõlge oli vananenud ja parandamist vajas aegunud ja ebaühtlane terminoloogia ja keelekasutus. Tõlget kasutatakse rahvusvahelises suhtluses, sh rahvusvahelistes kohtutes. Edaspidi on põhiseaduse uuendatud tõlge aluseks seaduste tõlgete toimetamisele ja terminoloogilisele uuendamisele.

SA Iuridicum avaldab 21. detsembril 2020 kõikidele huvilistele põhiseaduse kommenteeritud väljaande, mis valmib koostöös eri autoritega, et pakkuda võimalikult mitmekülgset lähenemist põhiseaduse tõlgendamisele. Erilist tähelepanu plaanitakse pöörata põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükile. 

Oktoobris kogunevad õigusvaldkonna spetsialistid üle Eesti Tartusse õigusteadlaste päevadele. Tänavu asutakse arutlema põhiseaduse ja täpsemalt ka põhiõiguse teemadel. Justiitsminister annab juristkonna ees üle Õiguse eest seisja auhinna. Sellega tunnustatakse isikuid, kes on oma teo, käitumise või suhtumisega või muul moel andnud märkimisväärse panuse Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse. 

Demokraatia on ühteaegu valitsemisvorm ja väärtuste kogum, mille eesmärk on inimväärikuse ja põhiõiguste tagamine üksikisikutele; sotsiaalse õigluse saavutamine ning ühiskonna sidususe ja majandusliku arengu edendamine. Põhiõigused on universaalsed ja neid saab tagada üksnes demokraatlikus ja õigusriigi põhimõtteid austavas ühiskonnas. Seega on demokraatia ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine üksteisest sõltuvad.

Kaheksanda arvamusfestivali peateema on inimeste põhiõigused ja –vabadused. Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist ütles teema kohta nii: “Juba saja aasta eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega.

Eesti Vabariigi põhiseaduse eri ajastute originaalversioone ERMi kogudest näeb ja saab sirvida muuseumi raamatukogus. Näitusel on nii põhiseaduse esmatrükid (legendaarse filatelisti-ajaloolase Elmar Ojaste annetusena ERMi Postimuuseumisse jõudnud väljaanded) kui ka seaduse hilisemad versioonid.

Põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamiseks peab Riigikogu põhiseaduskomisjon avaliku istungi teemal „Põhiseadus 100. Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana“.

Avalikul istungil esinevad sõnavõtuga president Kersti Kaljulaid, ajaloolane Jaak Valge ja Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht Jüri Raidla teemal rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana sõjaeelse Eesti põhiseadustes ja kehtivas Eesti Vabariigi põhiseaduses. Rahvast kõrgeima võimu kandjana Šveitsis räägib ajakirjanik Dario Cavegn.

Näitus „Oma riik, oma seadus“ ühendab kaks Eesti riiklusele olulist tähtpäeva: Tartu rahulepingu allkirjastamise 2. veebruaril 1920 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmise 15. juunil 1920. Tartu rahu lõpetas sõja Eesti ja Venemaa vahel ning avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele. Põhiseaduse vastuvõtmine andis Eesti riigile alusdokumendi, mille järgi korraldada elu riigis.

Põhiseadus on meie ühiskonna peamisi väärtusi koondav alustekst, millel on kindel roll ka inimeste igapäevaelus. Mis oleks ühele 100-aastasele põhiseadusele väärikam tähistamisviis kui selle põhitõdede – põhiõiguste ja kohustuste tasakaalu – üle arutlemine. 

Tähtpäevanädalal juhime põhiõiguste ja kohustuste tasakaalule tähelepanu läbi meediaveergude pakkudes nii ajaloolist käsitlust kui ka arutlust selle üle, mis roll on põhiseadusel meie igapäevaelus.

Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali korraldataval veebiseminaril avavad riigiõiguse ajaloo asjatundjad põhiseaduse 100. aastapäeva puhul Eesti  Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni. 

Täpsem info Eesti Teaduste Akadeemia veebilehel.

Ettekanded on järelvaadatavad siin.

Foto: Riho Kirss

Veebinäitus „Inimõiguste kujunemislugu” näitab inimõiguste idee sajanditepikkust arengut. Inimõiguste juured ulatuvad vanimate tsivilisatsioonide tõekspidamisteni inimese väärikuse ja üksteise austamise kohta. Nii nagu ühiskonna koosolemine ei ole võimalik ilma ühiste reegliteta, nii on ka inimõigused sõnastatud normina. Näitus selgitab, kuidas jõuti mõtteni, et vastastikune austus peaks olema sätestatud ka seaduses ja rahvusvahelistes lepingutes.

Tartu Linnavalitsus koostöös Tartu Kunstikooli õpilastega toob juunis kaarsillale näituse Eesti Vabariigi põhiseadusest. Põhiseaduse 100. aastapäevaks valminud näituse "Põhiseadusega põhiseadusest" keskmes on joonistused ja tekstid, mis said inspiratsiooni rahvuseepose Kalevipoeg värssidest ning põhiseaduse peatükkidest.

Alates 1. juunist on Riigikogus avatud näitus "Oma riik, oma seadus. Põhiseadus 100", mis on pühendatud 100 aasta möödumisele Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest 15. juunil 1920. Ülevaatlik näitus keskendub meie neljale põhiseadusele - nende sünniloole ja sisule. 

Emakeelepäeva raames toimus 3. aprillil Vikerraadio eetris e-etteütlus. Sel aastal tegi e-etteütluse tekst pühenduse Jaan Krossile aga meeles peeti ka Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. sünnipäeva. 

Alates vabariigi aastapäevast avaldame igal nädalal ühe lühivideo, kus üks inimene avab oma mõtetega üht põhiseaduse paragrahvi. Aasta lõpuni kestva projekti avab vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes räägib põhiseaduse esimesest paragrahvist, mis kõlab nii: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.“

Juristide Liit korraldab loengusarja põhiõiguste teemadel, keskendudes eelkõige kohustuste ja vabaduste tasakaalule.

Ringkonnakohus kutsub võimaluse korral sügisel koolinoori ja tudengeid kohtuistungitele, kus on keskmes põhiseadusega seotud vaidlus. Pärast istungit selgitab kohtunik soovijatele vaidluse sisu ja põhiseaduse rolli selles vaidluses. Samuti saavad koolinoored ja tudengid panna oma teadmised proovile ringkonnakohtutes toimuvatel ekskursioonidel.